Sügisese pööripäeva fotonäitus Kloogal

Tere, sügis!

Täna, 22. septembril kell 16.31 jõudis kätte astronoomiline sügis. See on sügisene pööripäev ehk võrdpäevsus, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Alates pööripäevast hakkavad ööd muutuma aina pikemaks ja pikemaks ning valget aega jääb aina vähemaks. Täna Klooga koolis , mis asub Lääne-Harju vallas, toimus pidulik üritus – Sügisese pööripäeva fotonäituse avamine. Fotonäitusele esitasid oma tööd õpilased, vanemad ja õpetajad.  Õppe- ja Arengukeskuse EVA-Studiorum pedagoog Niina Peerna ka osales näitusel, esitades  oma 3 tööd.

 

HEAD RAHVUSVAHELIST NAISTEPÄEVA!

Õnnitleme kõiki naisi imelise  Rahvusvahelise naistepäeva puhul! 
Las naeratus kaunistab alati teie nägusid, unistused saavad teoks ja kevade õrnus täidab teie hinge soojuse ja rõõmuga!

Õppe- ja Arengukeskus
EVA-Studiorum

Valgevene kunstnike näituse “Tassike teed mere ääres” pidulik avamine.

Valgevene kunstnike näituse “Tassike teed mere ääres” pidulik avamine.

Õppe – ja Arengukeskuse EVA-Studiorum liikmed osalesid Valgevene kunstnike näituse “Tassike teed  mere ääres” avatseremoonial, mis toimus 3. märtsil 2020 Eesti Rahvusraamatukogus. Näitusel on esindatud Vladimir Zinkevitši ja tema õpilaste tööd, sealhulgas Valgevene Kunstnike Liidu esimehe Gleb Otchiku, aga ka Anastasia Hobotova, Andrei Savichi, Alesja Skorobogataya, Stas Gursky ja teiste tööd.

Näituse avamisel pidas piduliku kõne Valgevene Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis Kachanov V.G. Tervituskõne pidasid Eesti Rahvusraamatukogu direktor J. Andresoo, Rahvusvahelise kunstilabori juhataja A. Kornilov ja Vabariikliku Kunstigalerii näitustegevuse spetsialist E. Jankovskaja.

Toilas avati pidulikult Konstantin Pätsi skulptuur

Toilas avati pidulikult Konstantin Pätsi skulptuur

21. veebruaril 2020 Ida-Virumaal Toila vallas asuva Oru mõisa lossipargis pandi püsti kunagise riigipea Konstantin Pätsi (1938-1940) skulptuur, mille autoriks on Aivar Simson. 1930. aastate lõpus asus Toila Oru pargis Konstantin Pätsi suveresidents. Kujult eemaldas papi ja kilekatte Toila vallavanem Eve East.

Pidulik skulptuuri  avamine toimus K. Pätsi sünniaastapäeval 23. veebruaril. Oma tervituskõnes Toila vallavanem Eve East luges ette rahvadiplomaati Henn Lattu ja EVA-Studiorum esimehe Niina Peerna tervitussõnad: „Tervitame tänase piduliku sündmuse puhul kõiki sellest osavõtjaid, täname omalt poolt kõiki, kes on kaasa aidanud meie riigi ühe looja, Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamisele, seekord Toilas. Konstantin Pätsil oli õnn luua eestlastele oma riik, kuid ta enda saatus kujunes dramaatiliseks. Meie, väikesearvuliste entusiastide nn. rahvadiplomaatide nimel, kes on jäädvustanud Konstantin Pätsi mälestuse tema kunagisel matmispaigal Venemaal, Tveri oblasti Buraševo asula mahajäetud surnuaial, on alati meeles tema sõnad, „Mis saab meist (juhtidest) pole tähtis, peaasi et Eesti rahvas jääks püsima.” Need tema sõnad on ära toodud meie kodulehe Konstantin Pätsi jälgedes.ee pealehel. Meie suhtlemisele Buraševo ja Tveriga on kaasaaitajaid ka Ida Virumaalt. Tänu ja tervitus kõikidele , kes peavad kalliks meie kodumaad ja hoiavad oma riiki, millest üks ja mitte vähetähtis on tema ajaloo säilitamine. Hoolime ja hoiame üksteist! Suur tänu ka meie sõpradelt Buraševos ja Tveris, kes on informeeritud tänasest sündmusest Toilas.

Konstantin Pätsi Venemaal mälestuse jäädvustajate nimel  Niina Peerna ja Henn Latt .

Hoidkem üksteist, hoidkem Eestit!

Head saabuvat Eesti Vabariigi saja teist aastapäeva!
Toila vallavanema kõne 23.02. Toilas

 

Õppe- ja Arengukeskuse EVA-Studiorum liikmed osalesid temaatilisel üritusel „Valgevene ornament”

Õppe- ja Arengukeskuse EVA-Studiorum liikmed osalesid temaatilisel üritusel „Valgevene ornament”

Valgevene õppe- ja Arengukeskuse EVA-Studiorum liikmed osalesid Valgevene Seltsi „Ljos” korraldatud temaatilisel üritusel „Valgevene ornament”. Üritus toimus 8. veebruaril 2020.a Tallinnas Rahvuskultuuriseltside Liidu “Lüüra” majas.

Arvukatele külalistele räägiti valgevene ornamendi traditsioonidest, selle kujutamisest rätikutel „rušniki“, mis on valgevenelaste elus olnud sajandeid, igapäevastel ja pidulikel rahvusriietel. Näidati vanasti  kootud ja tikitud esemeid, mida seltsi  liikmed on säilitanud tänapäevani.

Ornament on omamoodi rahva tarkuse raamat. Vaatajatele räägiti, kuidas maagilisi mustreid lugeda. Tähendused on unistused, lootused, head soovid sugulastele ja sõpradele, õnne, rõõm või kurbus. Iga mustri õmblus sisaldas sügavat tähendust. Valgevene rahvarõivaste näitusel esitleti Valgevene ornamendiga kaunistatud meeste kostüümi, naiste  särke ja mütse/peakatteid.

Üritust kaunistas ansambli “Ljanok” esinemine, kes laulis ilusaid, meloodilisi, siiraid Valgevene laule. Publikule kõneles EVA-Studiorumi juhataja Niina Peerna. Ta luges oma luuletusi Valgevene kohta ja andis Seltsile “Ljos” üle Valgevene maiustusi ja ornamendiga kaunistatud Valgevene suveniire.

Osalejaid ja külalisi tervitas Valgevene Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik V. Kachanov, kes andis üle  Valgevene välisministeeriumi autasumedali “100 год дыпламатычнай службе Беларусi ” Valgevene Seltsi „Ljos“ juhile Tatjana Nižnikule. Üritusel osales Tallinna linnapea Mihhail Kylvart, kes pidas suurele publikule tervituskõne.

Täname  Seltsi “Ljos” toreda, siira ja sooja ürituse eest ning kutse eest sellel osaleda.

Нина Пээрна

EVA-Studiorum

 

 

 

(Русский) Приглашение к одновременному написанию белорусского диктанта

У рамках святкавання Міжнароднага дня роднай мовы Пасольства Беларусі ў Літве запрашае вучняў Эстоніі далучыцца да агульнага мерапрыемства – адначасовага напісання дыктоўкі 21 лютага 2020 года а 13 гадзіне.

Пры дапамозе тэхнічных сродкаў прапануем правядзенне мерапрыемства ў рэжыме online адразу на тры краіны – Латвія, Літва, Эстонія.

Месца правядзення – Віленская гімназія імя Ф.Скарыны. Разам з вучнямі і настаўнікамі Віленскай гімназіі дыктоўку будуць пісаць дыпламаты, артысты і супрацоўнікі тэтральнага калектыва “ТрыТфармаТ” і іншыя.  Тэкст дыктоўкі будзе чытаць  Заслужаны артыст Рэспублікі Беларусь, акцёр тэатра-студыі кінаакцёра Нацыянальнай кінастудыі “Беларусьфільм” Цімошкін Аляксандр Міхайлавіч.